Disainiprojekti etapid: esimesest kohtumisest valmis lahenduseni

Disainiprojekti alguses võib soov olla lihtne: vaja on selgemat visuaalset ilmet, mugavamat kasutuskogemust või paremini toimivat toodet. Valmis lahenduseni jõudmiseks tuleb see soov muuta konkreetseks ülesandeks. Disainiprojekti etapid aitavad kokku leppida, mida luuakse, mille põhjal otsuseid tehakse ja millal on vaja kliendi tagasisidet. Hästi korraldatud koostöös teavad mõlemad pooled igal sammul, mis on juba otsustatud ja mis vajab veel lahendamist.

1. Esimene kohtumine ja vajaduste kaardistamine

Esimese kohtumise eesmärk on mõista, miks projekti vaja on. Disainer uurib ettevõtte tegevust, lahenduse tulevasi kasutajaid ja olukordi, kus seda kasutama hakatakse. Kultuuriministeeriumi disainiülevaade seostab disaini inimkeskse ja loova probleemilahendamisega. Seetõttu tasub vestlust alustada kasutajate vajadustest ja soovitud tulemusest.

Näiteks soov „vajame uut infomaterjali” jätab palju küsimusi lahtiseks. Täpsem lähtekoht oleks: „Meie kliendid ei saa praegusest materjalist aru, milline teenus neile sobib.” Nii saab disainer uurida, kuidas muuta info ülesehitust, sõnastust ja visuaalset esitust.

Kohtumiseks tasub läbi mõelda:

• kellele lahendus on mõeldud ja kuidas seda kasutatakse;
• mis praeguse lahenduse juures toimib ning mis tekitab raskusi;
• millist muutust projektilt oodatakse;
• milline on eelarveraam ja soovitud tähtaeg;
• kes annavad sisendit ning kes kinnitab lõpliku tulemuse.

Kasulik on kaasa võtta olemasolevad materjalid ja mõned näited. Näidete puhul selgita, mis sind nende juures kõnetab: loetavus, värvikasutus, ülesehitus või üldine meeleolu. See annab disainerile märksa rohkem infot kui üksnes märkus „see meeldib”.

2. Lähteülesanne ja töökorralduse kokkulepped

Kaardistatud vajadused koondatakse lähteülesandesse. See on projekti ühine alus, mille juurde saab töö käigus tagasi pöörduda.

Lähteülesandes võiks olla kirjas eesmärk, sihtrühm, töö ulatus ja oodatavad väljundid. Samuti tasub määrata, mille järgi lahenduse sobivust hinnatakse. Näiteks võib eesmärk olla, et kasutaja leiab olulise info kiiresti või et kujundus toimib nii väikesel ekraanil kui ka trükis.

Siin tuleb täpsustada ka vastutus. Kes koostab tekstid? Kes annab fotod või tehnilised lähteandmed? Kas projekt hõlmab kavandamist, arendust, tootmist või nende kombinatsiooni? Veebilehe kujunduse valmimine ja töötava veebilehe avaldamine on eraldi tulemused, mis vajavad selget kokkulepet.

Millal klient peab otsuseid tegema?

Ajakavasse tasub märkida nii disaineri töö kui ka kliendi otsustamiseks vajalik aeg. Kui kavandi kinnitamine sõltub mitmest inimesest, tuleb nende tagasiside kogumine ette planeerida.

Leppige kokku ka tagasisidevoorude arv, suhtluskanal ja muudatuste käsitlemine. Kui töö käigus lisandub uus väljund või muutub sihtrühm, hinnatakse selle mõju töömahule, ajakavale ja hinnale enne jätkamist. Kirjalik kinnitus aitab hoida mõlemal poolel sama arusaama projekti ulatusest.

3. Taustatöö ja ideede arendamine

Kui lähteülesanne on kinnitatud, saab disainer uurida võimalikke lahendusi. Sõltuvalt projektist võib see tähendada olemasolevate materjalide analüüsi, kasutajatega vestlemist, kasutusolukordade vaatlemist või tehniliste võimaluste kontrollimist.

Seejärel sünnivad esimesed ideed. Neid võib esitada visandite, meeleolutahvlite, struktuuriskeemide või lihtsate prototüüpidena. Esitluse vorm sõltub sellest, millisele küsimusele parasjagu vastust otsitakse. Teenuse puhul võib keskne olla tegevuste järjestus, graafilise lahenduse puhul sõnumi ja visuaalse ilme kooskõla.

Varajase kavandi detailsus võiks vastata otsusele, mida kliendilt oodatakse. Kui alles valitakse üldist suunda, tasub arutada selle sobivust eesmärgi ja sihtrühmaga. Väikeste detailide viimistlemine tuleb hiljem.

Esitatavate suundade arv lepitakse kokku projekti alguses. Mõnes töös on kasulik võrrelda mitut lähenemist, teises arendada põhjalikumalt üht uuringutel ja lähteülesandel põhinevat lahendust.

Kuidas anda ideedele kasulikku tagasisidet?

Hea tagasiside kirjeldab tähelepanekut ja selle põhjust. „Pealkiri võiks olla suurem” asemel võib öelda: „Kõige olulisem sõnum jääb praegu teiste elementide vahele märkamatuks.” Nii saab disainer valida sobiva viisi probleemi lahendamiseks.

Too välja ka see, mis toimib ja võiks järgmises versioonis säilida. Kui tagasisidet annavad mitu inimest, koonda nende kommentaarid enne disainerile saatmist ning lahenda omavahel vastuolulised soovid. Üks selge tagasisidekogum võimaldab järgmise sammu teadlikult kokku leppida.

4. Valitud lahenduse täpsustamine ja kontrollimine

Pärast suuna kinnitamist muutub kavand järjest konkreetsemaks. Täpsustatakse ülesehitust, tekste, mõõte, värve, materjale või kasutusloogikat vastavalt projekti iseloomule.

Selles etapis on oluline saada kätte lõplik sisend. Kui kujundusse tuleb hiljem oluliselt pikem tekst või teistsuguste mõõtmetega foto, võib muutuda kogu paigutus. Kliendil tasub kontrollida ka sisulist täpsust: nimetusi, kontaktandmeid, arvandmeid ja muud ettevõttega seotud infot.

Lahendust tuleks hinnata võimalikult realistlikus kasutusolukorras. Näiteks võib trükise puhul olla kasulik prooviväljatrükk, digilahenduse puhul läbiklikitav prototüüp ja füüsilise toote puhul makett. Kontrollimise ulatus sõltub projekti mahust ning sellest, kui keeruline oleks hiljem puudusi parandada.

Disainiprotsess võib siin liikuda tagasi varasema etapi juurde. Kui proovimine näitab, et kasutaja ei mõista tegevuste järjestust, tuleb ülesehitust uuesti kaaluda. Uus info aitab lahendust parandada; suurema muudatuse korral täpsustatakse ka edasist tööplaani.

5. Lõplik kinnitamine ja üleandmine

Enne üleandmist võrreldakse tulemust lähteülesandega. Kas kokkulepitud väljundid on olemas? Kas sisu on kontrollitud? Kas lahendus sobib kavandatud kasutusviisiga?

Lõplik kinnitamine võiks puudutada selgelt nimetatud versiooni. See aitab vältida olukorda, kus tootmisse või arendusse jõuab kogemata varasem kavand.

Disainilahenduse valmimine hõlmab ka selle kasutamiseks vajalike materjalide üleandmist. Sõltuvalt kokkuleppest võivad üleantavate materjalide hulka kuuluda:

• kasutusvalmis failid sobivates vormingutes;
• kokkulepitud muudetavad tööfailid;
• kujundus- või kasutusjuhised;
• tehnilised andmed tootjale või arendajale;
• ülevaade kasutatud kirjatüüpidest, piltidest ja vajalikest litsentsidest.

Üleandmisel tasub üle vaadata, milleks eri failid mõeldud on ja millised kasutus- või muutmisõigused on kokku lepitud. Kui lahenduse rakendab järgmine partner, tuleb määrata ka see, kes vastab tema küsimustele ja kontrollib teostuse vastavust kavandile.

Miks võib töökorraldus projektiti erineda?

Disainiprojekti etapid annavad üldise raamistiku, kuid nende kestus ja omavaheline järjestus sõltuvad ülesandest. Väikese olemasoleval kujundusel põhineva töö puhul võivad vajaduste kaardistamine ja lähteülesande koostamine toimuda ühe vestluse jooksul. Ulatuslikum projekt võib vajada eraldi uuringuid, mitut prototüüpi ja korduvat kasutajate kaasamist.

Ka üleandmise tähendus erineb. Mõne projekti tulemus on valmis kujundusfail, teise puhul jätkub töö arenduse, tootmise või kasutuselevõtu toetamisega. Need ootused tasub sõnastada juba alguses.

Iga etapi lõpus võiks olla selge, milline otsus on tehtud, mida see võimaldab järgmisena teha ja kelle sisendit veel vajatakse. Nii saab klient koostööks aega planeerida ning disainer arendada lahendust põhjendatud otsuste toel.